9. detsembril toimus Kestliku Ettevõtluse Liidu KELLa eestvedamisel arutelu, kus käsitleti, kuidas kestlikkus, julgeolek ja koostöö erasektori ning riigi vahel aitavad tõsta Eesti kriisikindlust. Ühe laua taga olid riigi, ettevõtluse, õigusvaldkonna, panganduse ja julgeoleku eksperdid ning kõlas mitmeid mõtlemapanevaid vaatenurki ja praktilisi soovitusi.
Paneelis osalesid julgeolekuekspert Meelis Oidsalu, Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktor Erkki Tori, Soraineni partner ja vandeadvokaat Karin Madisson, Swedbanki finantsjuht Meelis Kadarpik, MM Grupi ja MM Pharma regulatiivsuhete juht Tiina Ansip. Arutelu modereeris META Advisory juht Andreas Kaju.
KELLa tegevjuht Annely Aer rõhutas ürituse avasõnades, et kriisikindluse teema kõnetab ettevõtteid üha enam. „Uuringud näitavad, et eestlaste jaoks on kestlikkusega seotud teemad olulised siis, kui need on meile lähedased. Kui kliimamuutused ei pruugi tunduda nii akuutne teema, siis oma looduse, majandusliku hakkama saamise ja julgeolekuga seotud küsimused puudutavad meid märksa vahetumalt, rohkemgi kui eurooplasi keskmiselt. Viimaste aastate kriisiolukorrad on samuti jõudnud meile palju lähemale. Just selles kontekstis on kestlikul lähenemisel kriisiks valmistumisel väga palju pakkuda,“ sõnas Aer. Ta lisas, et kriisivalmidus ei tähenda üksnes riskide maandamist: „Kui mõelda kriisikindlusest laiemalt, mitte ainult kui ohtude ärahoidmine, siis avab see ukse täiesti uutele koostöövõimalustele ja lahendustele.“
Kas julgeolekuolukord on kestlikkuse tagaplaanile tõrjunud?
Soraineni partner, vandeadvokaat Karin Madisson tõdes, et sõja alguses tekkis hetkeks mulje, justkui tuleks kestlikkus teemana kõrvale lükata ja keskenduda üksnes julgeolekule. Täna on aga selge, et need teemad ei ole vastandlikud. „ESG ja riigikaitse on sügavalt põimunud ja erasektor on seda üha enam mõistmas,“ ütles Madisson. Tema sõnul peavad nii Eesti ettevõtted kui ka inimesed laiemalt liikuma eemale „õpitud abituse“ mentaliteedist ning võtma rohkem initsiatiivi kriisi valmiduse saavutamisel. „Kestlikkus tähendab, et jääme kestma – inimestena, rahvana, kultuurina. Me ei saa olla riigina kaitstud, kui riigikaitsesse on aktiivselt kaasatud nii vähe inimesi.“ Madisson lisas samuti, et meil tuleb õppida elama status mixtus’es, ehk rahu- ja sõjaaja vahepealses seisundis.
Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu nõustus, et kriisivalmidus ja rohepööre ei ole teineteisest eraldi. „Sõjad on näidanud, et paradoksaalsel kombel sunnib sõda ise rohepööret peale. Ukraina näitel näeme selgelt, et lahendused, mis on kriisikindlad – päikesepaneelid, autonoomsed energiasüsteemid – on ühtlasi ka kõige rohelisemad,“ sõnas Oidsalu. Ta tõi välja, et julgeoleku vajadused mõjutavad juba täna otseselt nii ärikeskkonda kui ka investeerimisotsuseid. Ta tõi näitena drooniohud lennujaamades ja õhuruumi turvalisuse küsimused laiemalt, mis mõjutavad, nii majandustegevust, kui ka investorite kindlustunnet. „Riik ei saa üksi toimetada, on asju, mida saab teha ainult koostöös. Selline hübridiseerimine laieneb ning juba näeme investoreid, kes on valmis julgeoleku lahendusi rahastama,“ lisas Oidsalu.
Ettevõtete roll: hirmu vähendamine, mitte selle võimendamine
MM Grupi ja MM Pharma regulatiivsuhete juht Tiina Ansip tõi välja, et seni on ESGst kõige rohkem tähelepanu saanud „E“ ehk keskkonna mõõde, kuid kriisikindlus eeldab senisest suuremat tähelepanu ka „S“-ile ja „G“-le ehk sotsiaal- ja juhtimise teguritele. „Kriisivalmiduse võti on era- ja riigisektori koostöös. Praegu võiks see olla juba paremas seisus, arvestades, kui kaua on sõda Ukrainas kestnud. Inimesed ei taju, et nad ise saaksid palju rohkem ära teha, sest võimalusi ei ole lahti mõtestatud. Ka ettevõtted võiksid mõelda, kuidas rahuajal arendada töötajate oskusi, millest oleks kriisiolukorras päriselt kasu, näiteks esmaabi, elustamine, enesekaitse,“ ütles Ansip. Ta tõdes, et julgeoleku teemade käsitlemine on keeruline, kuna tuleb tasakaalustada hirmu õhutamise ja kriisi valmiduse tõstmise vajadust. „ Sellised oskused ei aita mitte ainult kriisis, vaid aitavad ka hirmudega toime tulla ning tõstavad inimeste teadlikkust ja enesekindlust,“ lisas Ansip.
Ka Swedbanki finantsjuht Meelis Kadarpik rõhutas teadlikkuse olulisust kriisikindluse saavutamisel. „Hirm tuleb teadmatuse tõttu. Mida parem on ettevõtte riskijuhtimine ja teadlikkus, seda tugevam on kriisi taluvus,“ sõnas Kadarpik. Ta lisas, et kriisikindlus ei ole ettevõtete jaoks üksnes kulu, vaid ka võimalus. „Pangana vaatame pidevalt üle oma finantseerimisstrateegiaid. Asjad, mis mõned aastad tagasi pangalt toetust ei saanud, on täna läbi julgeoleku prisma vaadatuna täiesti teises valguses. Näiteks energiasektoris on turuolukord muutunud ning lisandunud on uus vaade. Samamoodi kaitsetööstuse ja taristu investeeringute finantseerimine, need on riigikaitse seisukohalt olulised,“ selgitas ta. Kadarpiku sõnul saab panga vaatest kriisikindlust kokku võtta mitme põhimõttega: „Esiteks peab kriisikindel ettevõte olema kasumlik – see loob üldse võimaluse oluliste teemadega tegeleda. Teiseks peab ettevõtte juhtimismudel olema läbimõeldud: vastutuse jagamine ja stsenaariumite läbiharjutamine on kriitilise tähtsusega. Kolmandaks tuleb riske teadvustada ja juhtida – sealhulgas küberriske, kus töötajate koolitamine mängib väga suurt rolli.“
Riigi ja erasektori koostöö: ehitada tuleb rahu ajal
Riigikantselei julgeoleku- ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktor Erkki Tori sõnul on nende tiimi ülesanne kujundada ja arendada riigikaitset nii, et Eesti suudaks toime tulla ka tulevikus. „Maailmas ei lähe olukord paremaks. Ükskõik, kuidas sõjategevus Ukrainas lõpeb, ei kao sõjaline oht ega hübriid tegevused. Meie ülesanne on mõelda sellele, milline on julgeolekukeskkond pärast sõda,“ ütles Tori. Tema sõnul saab Eesti sellises olukorras hakkama eeldusel, et piiririigi mentaliteet areneb edasi ning oleme valmis ka kõige raskemates stsenaariumideks oma igapäevase tegevuse käigus. Tori rõhutas, et kestlikkus riigikaitses tähendab ühiskonna mentaalse vastupidavuse tugevdamist. Lai riigikaitse tähendab, et kõige tõsisemate kriiside ajal kasutatakse kõiki ühiskonna ressursse. Ta tõi näiteks Lõuna-Korea, kus pidev ettevalmistus on aja jooksul muutunud normaalsuseks ning loonud inimestes tunde, et nad on valmis ja suudavad kriisidega toime tulla. Rääkides riigi ja ettevõtete koostööst, märkis Tori, et seni on riik püüdnud ettevõtteid võimalikult vähe koormata. „Seetõttu ei ole riigil tekkinud piisavalt kogemust, kuidas ettevõtetega kriisikindluse teemadel sisuliselt rääkida. Covid-pandeemia näitas seda väga selgelt – erasektoril oli palju tahet ja ressursse, kuid riik ei suutnud kõiki lahendusi integreerida,“ nentis ta. Tema sõnul eeldab reservriigi kontseptsioon, et eraettevõtlus kriisis on osa riigi reservist. Selleks aga, et see kriisis toimiks, tuleb suhteid ja koostöömudeleid arendada juba rahuajal. Tori soovitus ettevõtetele on lihtne: „Pakkuge abi. Kui esimesel korral ei öelda jah, võib see õnnestuda teisel korral.“ Ta rõhutas, et Eesti ühiskonna toimepidevus ja õitseng sõltub sellest, kas kodanikud ja ettevõtted on valmis panustama. „Olgem selles küsimuses järjepidevad,“ lisas ta.
Paneelarutelu on järelvaadatav Postimehe portaalist, kes tegi ürituselt otseülekande.
