Ettevõtted pööravad kestlikkusele üha enam tähelepanu ja see väljendub ka tööturul. Uus vajadus esitab väljakutse kohanemiseks ka haridusele ja nii on ülikoolid, näiteks ka Tallinna Tehnikaülikool arendanud õppekavu, mis käsitlevad kestlikkusega seotud valdkondi alates ringmajandusest jätkusuutliku tööstuse ja keemiatehnoloogiateni. Kuna kestlikkusega seotud otsused tehakse sageli juhtimistasandil, on üha aktuaalsem ka kestlikkuse juhtimine.
Tööturgu ja tulevikutrende analüüsinud OSKA raporti (2024) järgi on keskkonnasäästlikkus üks megatrende, kus rohepööre on kasvumootor ja ringmajandus on ettevõtluse uueks väljavaateks. Ühe probleemina tuuakse raportis välja pädevate inimeste puudus.
„Karmis toorme-, tööjõu- ja kapitalikonkurentsis vajame inimesi, kes suudaks panustada rohepöördeks vajalike projektide kavandamisse ja juhtimisse, oleks võimelised ehitama ja hooldama uut taristut, seadistama uusi tehnoloogiaid, programmeerima nutikaid süsteemihaldusi, arendama kliimaneutraalsust toetavaid finantsinstrumente või korraldama efektiivset avalikku haldust kiiresti muutuvas keskkonnas,“ märgivad raporti autorid.
Juhi roll muutuste kujundamisel
Kestlikud valikud algavad eelkõige juhist, see on vastutus, mis eeldab pikaajalist vaadet ja ka laiapõhjalist arusaama sellest, kuidas teha kestlikke otsuseid tarneahelatest finantsjuhtimiseni. Just seetõttu ongi kestlikkuse juhtide koolitamine üks fookusi teel kestliku ja tõhusa, mitteraiskava majanduse suunas.
„Tõhus ESG suund peaks olema praktiline, ettevõtteid toetav ja andma neile vabaduse leida oma tegevusalale sobivaimad lahendused, mis aitavad säästa ressursse ja tõusta kõrgemale tasemele, ütles TalTechi kestlikkuse juhtimise magistrikava juht Martin Malm.
„Tarbija ja investor ootavad üha enam vastutustundlikkust. Ettevõtted, kes suudavad tõestada, et võtavad keskkonda ja sotsiaalset vastutust tõsiselt, saavad turul tugevama positsiooni. Pangad pakuvad soodsamaid finantseerimisvõimalusi mitte regulatsioonide tõttu, vaid riskihindamise põhjal, sest finantseerija soovib näha, et sinu tegevus on kestlik ka 30 aasta pärast,“ lisas Malm.
Ettevõtluses on juba näha suunda liikuda jätkusuutlikumate lahenduste suunas ning nende vajadustest lähtuvalt on sündinud viimaste aastate uuemad suunad nagu jätkusuutlik tööstus ja säästvad keemiatehnoloogiad. Need on olnud valikus ka juba töötavatele inimestele, kes sessioonõppes saavad oma taset tõsta ja teadmisi kohe töökohas rakendada.
Tööstus vajab paindlikke spetsialiste
Üks võtmesõnu ongi paindlikkus ja tööturu vajaduste ühendamine. Nii on jätkusuutliku tööstuse kaudu võimalik ühendada magistriõpe oma ettevõtte probleemide lahendamisega. Lektor Sergei Pavlovi sõnul on tudengil võimalus valida oma õppesuunda lähtuvalt oma varasemast töökogemusest.
„Hõlmame kogu temaatikat, mis on tööstuses aktuaalne kaasaegsetest juhtimistehnoloogiatest andmeanalüüsi, digitaliseerimise ja robotiseerimiseni,“ ütles Pavlov.
Tema sõnul on Eestis puudus spetsialistidest ja inseneridest, kes nende teemadega tegeleks ja kellel oleks tervikpilt tööstuses toimivast, andmeanalüüs ja seeläbi sügavam ettekujutus sellest, mida saaks nende ettevõttes veel teha.
„Meil õpib ka ettevõtete töötajaid, nii insenere, juhte ja oma ala eksperte ning selle kaudu toimub väärtuslik kogemuste vahetus,“ rääkis Pavlov. „Näiteks riski- ja andmeanalüütikutega ühes grupitöös tegutsedes toimub kasulik sümbioos, jagatakse ka oma tööstuse kogemust ning sellest on palju kasu. Uute tehnoloogiate ja grupitöö kaudu tekib oskus lahendada ka oma ettevõtte probleeme.“
Keemiaettevõtluse lai haare
Ka teine Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžis toimuv säästvate keemiatehnoloogiate magistrikava on sündinud otseselt ettevõtluse vajadustest. Ajaga kaasas käies ulatub selle vaade kosmeetika- ja toidutööstusest tuumatehnoloogia alusteni ja seda tulevad loodusteaduste või tehnikaalase hariduse või ka selle valdkonna töökogemusega inimesed õppima üle Eesti.
Programmi juhi Jasper Adamsoni sõnul on keemia ja keemiatehnoloogia, aga ka ettevõtluse ja majanduse teadmiste ühendamine tänapäeva ettevõtluses üha vajalikum. Ettevõtluses on järjest suurenev vajadus asendada nafta ja naftasaaduste intensiivne kasutus keskkonnasõbralikemate alternatiividega ja rakendada seejuures ringmajanduse põhimõtteid.
„Viimastel aastakümnetel on Eestis üha enam keemiaga tegelevaid ettevõtteid, kes on omale infrastruktuuri loonud, näiteks Tartus ja Tallinnas, aga ka Virumaal,“ ütles Adamson. „Järjest enam on kasvamas start-up maailm ja suur osa neist keskenduvad ka keemiaalastele lahendustele. Programmijuhina olen ise selliseid firmasid konsulteerinud ja nõudlus keemia- ja keemiatehnoloogia teadmistega spetsialistide järgi on täiesti olemas.“
Ringmajanduse ärimudelid loovad tervikliku vaate
Kuigi kestlikkuse aruandluse kohustus on leevenenud, on ettevõtetes endiselt vaja inimesi, kes ühendaks jätkusuutlikkuse ja ka ettevõtluse soovi maksimeerida kasumit muu hulgas ka ressursisäästlikkuse ja targa majandamise kaudu, märkis jätkusuutliku ettevõtluse ja ringmajanduse bakalaureuse õppekava juht Helena Rozeik.
„Meie fookuses on see, mida ka praegusel tööturul otsitakse: integreeritud teadmised majandusest, ettevõtlusest, tehnoloogiast ja loodusteadustest,“ rääkis Rozeik. „Jätkusuutlikud ärimudelid ja nende rakendamine eri ettevõtluskeskkondades, eri toormete ja jäätmete ringmajandus ning ümbertöötlemise rakendusvõimalused seovad erinevad valdkonnad üheks tervikuks.“
Ida-Virumaast on saamas Eesti tööstuse arengu mõttes oluline keskus ja õiglase ülemineku fondi toel saab osal neist õppekavadest tasuta kõrghariduse võimaluse ka siis, kui viimasest kõrgharidusest on möödas vähem kui muidu piiriks olev 10 aastat.
Artikkel ilmus 04.06.2025 Postimehe Vastutustundliku Ettevõtluse erilehes. Loe täpsemalt indeksi kohta siin.
Autor: Sigrid Laev