Me kõik tahame olla elus õnnelikud. Tunda end hästi, teha tööd mida armastame, olla armastavas suhtes ning toredate lastega. Samal ajal tahame me ka turvalisust ning hästi raha teenida. Kui taoline kirjeldus teha, siis võib see panna peas tulukese tööle eestlaslikult, et liiga palju head ka ei tasu tahta, kipub pettuma. Või tööalaselt pole ju võimalik palju raha ja tähenduslikku tööd saada, et tuleb valida kas raha ja suurkorpo või väike MTÜ ning missioon. Mõjuettevõtlus ongi see mis aitab selle viimase väljakutse lahendada, ühendades mõlemat – raha teenimine tähenduslikul moel.
Mõjuettevõtluse iseloomustamiseks võime kasutada toidu metafoori. Suur kasumile orienteeritud ettevõte on kui rämpstoit. Saad selle kiirelt kätte ja söödud, kuid tahad õige pea enam sest toiteväärtus on väike. Mõtle kasvõi Facebooki peale – kiire rahuldus uutest teavitustest, mis tõmbavad aina uuesti ja uuesti seda tarbima. Pikas perspektiivis aga zombindus ja madalamad suhtlusoskused.
Suur samm paremas suunas on CSR ettevõtted. See on justkui ökotoit. Toidu valmistamiseks on kasutatud kõige puhtamaid väetiseid või üldse mitte, toit transporditakse sinu juurde taastuvenergia abil ja pakend on ka lausa kompostitav. Palju häid pisikesi komponente. Mõtle kõikidele Fairtrade toodetele, alates Ben & Jerrys jäätistest kuni Pauligi kohvideni. Kogu protsess on igati kasulik ja hea, samas kui jäätis ikka kilode kaupa tarbida, siis lähed arvatavasti paksuks ära.
Viimane samm on mõjuettevõtted. Mõjuettevõtted on justkui oma põllul kasvatatud saadused – kartul, kaalikas, porgand ja muu. See tuleb su koduaiast, on tervislik ja rändab täpselt 100 meetrit. Enda põllulapilt saadu sööd ise ära või siis saad kohalikul turul maha selle müüa naaberküla mammile. Kui sööd rohkem kartulit, kaalikat, siis on kõhujoon sale ning säilib ka elu maal, sest sul on seal midagi teha.
Seda mõjuettevõtlus teebki, ta lahendab keskondlikke ja ühiskondlikke probleeme ärimudelite abil. Saad teha head ja raha teenida. Mida rohkem raha teenid, seda rohkem head teed. Kui su põld aina kasvab, saavad tööd ka ümber olevad elanikud ja pole tarvis tööotsingutel linna kolida.
See on muidugi üsna utreeritud näide, kuid toob usutavasti idee kohale. Kui siinohal oli tegemist metafooriga, siis nüüd ka üks päriseluline näide. Napilt me kõik teame et tarbimist on liiga palju. Me ostame lademetes asju ja riideid mida kanname vähe ning viskame ära. Just selle ületarbimise ümber on ehitatud üks Eesti edukaim mõjuettevõtte, mida kindlasti meist paljud teavad – Uuskasutuskeskus.
Nende ärikeskmes on ületarbimise vähendamine. Nad koguvad kokku ja lasevad inimestel tuua üle jäävaid riideid, mööbliesemeid ja muud ning aitavad need teisele ringile müües neid juba teadlikumale tarbijale või lihtsalt sellele kellel rahakott muud ei kannata. Mida edukamad nad enda äris on, seda vähem on tarvis meil osta Temu, Zara, H&Mi ja muude poodide kiirmoodi ning nende edukuse kasvades ületarbimise probleem aina väheneb. Uuskasutuskeskusel on üle-Eesti enam kui 10 poodi ja äri aina areneb. Kusjuures ka Leedu üks ükssarvik on just taolise probleemi ümber ehitatud Vinted.
Nii nagu probleemid meie ümber aina kasvavad, kasvab ka mõjuettevõtluse sektor. Teadaolevat on Eestis mõjuettevõtteid ca 250 ja see number on ajas aina kasvav. Sektoris töötab üle 3700 töötaja ning 2024-ndal aastal oli sektori käive enam kui 120 miljonit eurot.
Arvamuslugu valmis Vastutustundliku ettevõtluse indeksi raames. Loe täpsemalt indeksi kohta siin.
Autor: Erkki Kubber