«Maa meid toidab!» Sellest lihtsast, kuid sügavast mõttest lähtub Eesti suurim taimekasvatajate ühistu KEVILI. See ei ole vaid loosung, see on põllupidaja arusaam looduse ja inimese seosest.
Põllupidaja teab, et maa eest hoolitsedes ja koos loodusega töötades, mitte selle vastu olles tagab ta nii oma ettevõtte elujõulisuse kui ka toidutoomise kestlikkuse. Kõik saab alguse oma tähtsaima vara – mulla – tundma õppimisest ja hoidmisest.
Lihtsad, kuid tõhusad lahendused
Sageli tahame mõelda kestlikust põllumajandusest kui millestki uuenduslikust, kuid tegelikult põhineb see tihtipeale just talurahvatarkusel ehk põlvkondade jooksul kogutud teadmistel, mida täiendatakse tänapäevaste teaduspõhiste lahendustega. Innovatsioon ei pea alati tähendama ainult uus masinaid või suuri investeeringuid. Sageli toimivad hästi just need lahendused, mis tuginevad looduse enda tsüklite mõistmisel.
Põllupidaja teab, et tema suurim partner ja samas suurim väljakutse on loodus ise. Ta ei saa kontrollida ilma ja juhtida loodust, kuid saab vastavalt kohandada oma majandamispraktikat, et toetada oma mulla seisundit ja tugevdada selle vastupanuvõimet äärmuslikele ilmastikutingimustele.
FOTO: Meelis Värnik
Mitmekesine külvikord on teadlik süsteem, mis aitab säilitada ja suurendada mulla viljakust, vähendada haiguste ja kahjurite levikut ning hoida muld bioloogiliselt aktiivsena. Talvine taimkate kannab mitut eesmärki: see kaitseb mulda erosiooni eest, hoiab toitained mullas ja pakub elupaika mullaelustikule. Mulla orgaanilise aine sisalduse suurendamiseks kasvatatakse haljasväetiskultuure ja vahekultuure, viiakse taimejäänused mulda ning kasutatakse orgaanilisi väetisi (sõnnik, kompost). Nii tagatakse toitaineringlus ja efektiivne kasutus. Tõsi on, et muld vajab toitmist, et meid toita.
Maaharimise tehnoloogiate valikul ei ole ühte universaalset lahendust. Tehnoloogia tuleb ikkagi valida vastavalt mullatüübile, lõimisele ja kasvatatavale kultuurile. Maaelu Teadmuskeskuse uuringud näitavad, et Eesti tingimustes on mõistlik kombineerida erinevaid tehnoloogiad. Olgu selleks künnipõhine harimine või minimeeritud harimine või otsekülv, valiku teeb iga põllupidaja ise, lähtuvalt oma ettevõte ja mulla vajadusest.
Kaasaegsel põllupidajal on abiks täppislahendused, ilma- ja mullajaamad ning asukohapõhine väetamine. Need võimaldavad kasutada sisendeid täpselt seal ja sellises koguses, nagu vaja, õigel ajal. Näiteks asukohapõhine väetamine võimaldab vähendada lämmastikväetise kulu kuni 20 protsenti, seda tingimusel, et põllukultuuridel ei ole talviseid külmakahjustusi. Sisendite kasutamise optimeerimine on oluline nii keskkonna kui ka majandusliku kestlikkuse seisukohalt, sest ressursitõhus tootmine vähendab sõltuvust välistest sisenditest ja aitab tagada kasumlikkuse hektarile tehtavate kulude ja saadavate tulude suhtena, mitte ainult saagikuse alusel.
Põllupidaja väärtusahela risttuules
Kestlikkusest rääkides ei saa piirduda ainult keskkonnaga, vaid see hõlmab ka majanduslikku ja sotsiaalset mõõdet. Põllupidaja asub keerulises väärtusahela positsioonis, kus sisendite hinnad määravad tarnijad ja toodangu hinnad dikteerib turg või toidutööstus. See seab väljakutseks ettevõtte majandusliku vastupidavuse ja jätkusuutlikkuse.
Majanduslik efektiivsus tähendab siin põllumajandustootmist, mis ei kahjusta looduskeskkonda, kuid on majanduslikult elujõuline. See tähendab investeeringuid tehnoloogiasse, teadlikkust planeerida ja oskust riske maandada. Samas tuleb arvestada sektori väljakutsetega nagu kõrge laenukoormus, rendimaade osakaal ning negatiivne kaubandusbilanss. Kõik see mõjutab tootjate kestlikkust ja võimekust teha pikaajalisi strateegilisi otsuseid.
FOTO: Jaak Täkker
Talurahva tarkus kui kestliku põllumajanduse alus
Kestlik mõtteviis ei ole põllupidajale võõras. Ta mõistab oma vastutust maa, kogukonna ja laiemalt ühiskonna ees. Ta kujundab maastikke, kindlustab toiduga varustatuse ja hoiab maapiirkondi elujõulisena, nii nagu ta hoolitseb oma maa ja loomade eest.
Eesti põllupidaja väärib tunnustamist. Meie põllumajandus on üks Euroopa keskkonnasõbralikumaid ja toit maailma puhtamaid, mida kinnitab Euroopa Toiduohutusameti seire. See ilmestab, et põllupidaja mõistab oma vastutust nii looduse kui ka inimeste ees.
Toit ei tule poest ja maaelu säilimine ei ole iseenesestmõistetav. Igaüks meist saab ja peaks mõistma põllupidaja tähtsast rolli meie igapäevaelus. Kestlik põllumajandus ei tähenda ainult keskkonnahoidu, vaid ka arukaid valikuid, tugevat kogukonda ja tulevikku vaatavat juhtimist. Maa toidab meid vaid siis, kui hoolitseme oma maa eest. See lihtne tõde on olnud ja jääb talupojatarkuse vundamendiks. Ühendades selle tarkuse ajakohaste teadmiste ja vastutustundliku juhtimisega, liigume kindlalt kestliku põllumajanduse suunas.
Artikkel ilmus 04.06.2025 Postimehe Vastutustundliku Ettevõtluse erilehes. Loe täpsemalt indeksi kohta siin.
Autor: Riina Maruštšak