Eesti Raudtee kestlikkuse teekond on ehe näide sellest, kuidas vastutustundlikkus saab kasvada loomulikust väärtusest teadlikuks arenguks. Kestlikkuse aruandlus pole olnud pelgalt kohustus, vaid sellest on saanud arengumootor, mis inspireerib leidma uusi võimalusi, tugevdama koostööd ja tõstma esile juba olemasolevat head praktikat. Eesti Raudtee kommunikatsiooni- ja ESG juht Monika Lilles räägib sellest teekonnast ja enda rollist.
Kuidas jõudsite kestlikkuse raporti esitamiseni?
Teadlikumal ESG teekonnal oleme olnud juba aastast 2018. Saime aru, et meil on ka aruandluses vaja minna üle uuele kvaliteedile ja võtsime aluseks Global Reporting Initiative aruandlusstandardi. See oli ka esimene kord, kus suuremas mahus kaasasime ka oma väärtusahelat. Küsisime, mis on nende jaoks vastutustundlikkuse raames meie tegevuses oluline. Sealt edasi ühinesime Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga, 2019. aastal saime kuldtaseme vastutustundliku ettevõtluse teemade juhtimise eest. Oleme läinud aina teadlikumaks ja 2024 valmis ESG strateegia, mis suunab valdkonda aastani 2030.
Kui loomulik on see teema ettevõtte töötajate jaoks?
Kestlikkus oli ettevõtte DNAs ka varem olemas, ta ei olnud võib olla pakitud sellisel moel, et see on nüüd vastutustundlik ettevõtlus. Pigem tulenes see läbi konkreetsete teemade nagu raudteeohutus. Töötajate vaade ja väärtuspakkumus oli meil alati väga tugev koostöös neid esindava ametiühinguga. Ka keskkonnaga arvestamine oli meie jaoks loomulik osa.
Milline oli raporti koostamise protsess ja kaua see aega võttis?
Kestlikkuse aruande tegemise otsustasime 2023. aasta lõpus. Saime aru, et 2024 tuleb alustada tööd, et 2025. aasta alguses oleks raport valmis. Lisan teistele mõtteaineks, et ei tasu karta ka abi küsimist, teinekord ei pruugi ettevõttes ressurssi olla, et ära katta kõiki direktiivi aspekte. Me alustasime huvigruppide küsitlusega, tegime topeltolulisuse analüüsi, väärtusahela protsessi ja nii sammhaaval edasi. Eeltööks peab arvestama vähemalt aasta, et teha seda mõtestatult ja korralikult. Strateegia koostamine kestis suve keskpaigast detsembrini.
Mis on raporti koostamise suurim kasu teile?
Eeltöös tulid välja kohad, mida varem piisavalt ei adresseeritud, näiteks kogukonnaga koostöö. Toimetasime küll selles vallas, aga meil polnud mõõdetavaid tegevusi, nüüd suuname seda teadlikumalt. Eks raudteeohutus on jätkuvalt suurim huvigruppide ootus meile. Raudteetaristu elektrifitseerimine kerkis samuti esile, mis on praeguseid tegevusi arvestades loogiline areng.
Mis oli suurim väljakutse?
Andmete kogumine pakkus väljakutseid, sest erinevad andmeomanikud koguvad neid eri viisil ja põhjalikkuses. Ja oli ka uusi CSRDga kaasnevaid aspekte, töötajate kohta lisandus näiteks palgatasemete teema. Skoop 3 ehk tarneahela jalajälje hindamine oli keeruline, kuigi alustasime tarneahela küsitlusega. Saime 2024. aasta aruande tarbeks TOP 100-lt tarnijalt 41 vastust, mis oli esimese korra kohta märksa parem, kui lootsime. Samas oli märgata seda, et andmete küsimine mõjus mõnele töövõtjale ka ehmatavalt. Mingil määral tajusime kartust, et kas see nüüd otsustab minu partnerluse. Eks selline küsimustik loob ka lisakoormust, aga olen tänulik, et tarneahela partnerid mõistavad, et selles suunas tasub liikuda.
Kas raportiga tuli esile ootamatu teadmine või trend ettevõttes?
Jah, kogukonnavaade tuli rohkem välja topeltolulisuse analüüsist, seal tunneme suuremat vastutust edasi minna. Teeme seal erinevaid asju. Näiteks käisime 30 kolleegiga Kopli kaubajaama ala puhastamas, mis saab tulevase putukaväila alaks. Kogusime üle 30 koti prügi, nüüd saame selle heas korras üle anda. See näitas, kuidas saame ettevõtte vajadusi ja kogukonna ootusi ühendada. Kopli kaubajaama saab pisut kokku võetud selleks, et võimaldada seal ka kergliikluse taristut Põhja-Tallinna elanikele.
Millist tagasisidet olete raportile seni saanud?
Raport läks äsja avalikuks, seega tagasisidet on veel vähe. Nõukogu ja omaniku tagasiside on olnud toetav. Mind on kutsutud ka oma kogemust jagama. Oluline osa sellises aruandluses ongi tegelikult kogemuste jagamine. Alguses tundub aruandlus keerulisem ja võib võtta aega. Aga tasub ikka proovida ja sealt edasi on juba iga samm lihtsam. Ettevõtete õppimiskoht on ka see, kuidas luua aruandlust sellisel kombel, et see oleks võrreldav.
Kuidas ja kas plaanite kestlikkuse aruandlust tulevikus täiendada?
Kindlasti täiendame. Soovime tarnijate andmeid paremini koguda, kliimakindluse ja keskkonnahoiu osas analüüse teha ja mõõdikuid ühtlustada. See protsess inspireerib, toob välja arengukohti ja julgustab nägema võimalusi.
Mis on Eesti Raudtee jaoks kõige olulisemad kestlikkuse teemad ja miks?
Raudteeohutus on prioriteet nr 1. Meil on veel omajagu teha raudteetaristu ohutustaseme tõstmises. Töötajate mitmekesisus ja järelkasv on tähtsad, samuti reisijate mugavus ja koostöö kogukonnaga. Loomulikult on oluline ka kliendivaade. Oleme alustanud reisijate vajadusest tulenevalt ootekodade ümberehitusega. Käime ka koolides ja lasteaedades, oleme aastate jooksul tuhandeid lapsi koolitanud raudteeohutusest. Oleme ka elutähtsa teenuse osutaja, teeme koostööd eri partneritega, et tagada toimepidevust ja operatiivsust. Keskkonnateemade vaates on raudteetaristu elektrifitseerimine üks suuremaid samme, mida saab transpordisektori jalajälje vähendamiseks teha. Ja kuna ostame vaid taastuvatest allikatest elektrienergiat, siis mõjutame seeläbi ka oma kliente.
Mis on teie peamised eesmärgid kestlikkuse vallas järgmisel aastal?
Tahame jõuda elektrifitseerimisprojektiga jõudsalt edasi, suurendada taaskasutust ning arendada rohetaristut (nt Kopli putukaväil). Tapa sorteerimisjaama ümberehitus on üks hea näide, kus üle 80% materjalidest oli taaskasutatud. Nüüd panime konkreetsed taaskasutuse eesmärgid nii raudteehoolduses kui ka ehituses. Uuendame masinaparki, püüame vähendada müra, jälgime elektritarbimist ning proovime vähendada ettevõtte jalajälge. Töötajate suunal on fookuses mitmekesisus, vaimse tervise hoidmine, peresõbralikkus ning raudteelaste järelkasvu tagamine.
Kuidas mõjutavad Euroopa Komisjoni leevendused teie edasisi tegevusi?
Oleme pigem ootel, kuidas tulevikus meie kohustus välja näeb, kuid samme tagasi ei tee. Tahame jätkuvalt luua väärtust, hoida head aruandlust ja olla ettevõttena läbipaistev.
Mida annab see töö isiklikult sulle ja kuidas selleni jõudsid?
Ma sain kestlikkuses inspiratsiooni oma varasema tööandja juures hea kolleegi Katrin Batsiga koos tegutsedes. Kui tulin 8 aastat tagasi Eesti Raudteesse, siis nägin võimalust need teemad „ära pakkida“ ja teadlikult arendada. Vastutustundlik suhtumine on olnud ettevõtte DNAs juba sees, minu roll on olnud seda paremasse vormi pakkida, teadlikult arendada ja suunata. Eesti Raudtee on suur tööandja üle 700 töötajaga, meil on suur panus nii hangetes, kogukondadega koostöös kui ka ohutusteemades, neid näiteid on lõputult. Kestlikkuse alaste teemade arendamine annab mulle igapäevast inspiratsiooni, tunnen, et mu tööst on kasu ja olen uhke, et ettevõte on nii palju arenenud. See on põnev teekond, millel oleme.
Artikkel ilmus 04.06.2025 Postimehe Vastutustundliku Ettevõtluse erilehes. Loe täpsemalt indeksi kohta siin.
Autor: Sigrid Laev