Saad teada mis on kestlik ettevõtlus, selle tunnustest ning erinevusest teistest ettevõtlusvormidest.
Saad teada mis on kestlik ettevõtlus, selle tunnustest ning erinevusest teistest ettevõtlusvormidest.
Mõistad mis on Eesti olukord kestliku ettevõtlusega: kui palju on töötajaid selles sektoris, mis ajal on enim asutatud just mõjuettevõtteid, jpm.
Kestliku ettevõtluse alla kuuluvad peamiselt kahte tüüpi ettevõtted:
Mõjuettevõtted on ettevõtted, mille põhieesmärgiks on luua positiivset mõju ühiskonda. Lihtsamalt öelduna – mõjuettevõtted müüvad oma tooteid või teenuseid eesmärgiga muuta maailma paremaks.
Mõjuettevõtete ühiskondlik eesmärk tähendab nende otsest panustamist inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisse.
Ettevõtlus tähendab tegutsemist majandusüksusena, st kaupade või teenuste pakkumist tasu eest püsiva tegevusena.
Vastutustundlikud ettevõtted on ettevõtted, kelle jaoks on oluline toimida vastutustundlikult, et tagada nii oma ettevõtte, ühiskonna ja riigi jätkusuutlikkus.
Eluterve ja tasakaalus looduskeskkond on jätkusuutliku arengu vältimatu alustala. Vastutustundlik ettevõte teadvustab oma igapäevase tegevuse ebasoodsat või soodsat mõju looduskeskkonnale, olgu see ettevõtte igapäevategevusest otseselt või kaudselt tulenev. Vastutustundliku ettevõtte eesmärgiks on oma tegevust tuleneva negatiivse mõju järjepidev minimeerine ning positiivse mõju suurendamine.
Looduskeskkonnasõbralik tegutsemine on kasulik nii tootmisettevõtetele kui ka teenuseid pakkuvatele kontoriettevõtetele, nii suurtele kui väikestele. On selge, et suurel tootmisettevõttel on loodusele suurem mõju ja seeläbi ka rohkem võimalusi ning kohustust selle mõjuga tegeleda, ent ka kõik teised saavad enda jaoks olulise üles leida (nt innustades koostööpartnereid loodusesse panustama).
Looduskeskkonnaga arvestavad tegevused hõlmavad endas näiteks:
Kogukonnasõbralik ettevõte austab hea naabrina ümbrust ja sealseid elanikke ning panustab oma jõududega kogukonna arengusse.
Vastutustundlik ettevõte oskab arvestada oma klientidega, tarbijatega, töötajatega ning partneritega. Ta arvestab oma tegevuse mõjuga kogu tegutsemispiirkonnale.
Kogukonnast hoolimine tähendab näiteks:
Strateegiline ja terviklik lähenemine jätkusuutlikkusele eeldab seda, et ettevõte teab, kuidas ja millises suunas liikuda. Vastutustundlikkuse integreerimine ettevõtte strateegiasse annab võimaluse tuua lisadimensiooni strateegilisse juhtimisse, sh olla paremini valmis riskide ja innovatsiooni juhtimiseks.
Vastustundliku ettevõtte juhtimise puhul on rõhk väärtushinnangutel, oskustes näha laiemat pilti ja arusaamist, milline on juhtimise (sh enesejuhtimise) roll ja vastutus ning millised pikaajalised tagajärjed ja võimalused on otsuste taga.
Oluline on eesmärkide seadmine, nende saavutamise jälgimine ja mõõtmine ning lõpuks sidusrühmadele tulemustest teada andmine.
Jätkusuutlikkuse ja vastutustundliku ettevõtluse aruanne on maailma juhtivates ettevõtetes juba praegu traditsioonilise finantsaruande kõrval (või selle osana) loomulik viis igal aastal oma vastutustundlikust tegevusest ja tulemustest teada anda. Samas ei pea sidusrühmadele suunatud kommunikatsioon väljenduma alati mahukas ja keerulises aruandes.
Vastutustundlik juhtimine ja strateegia tähendab
Praegu on maailma tugevaimad ja edumeelseimad organisatsioonid nt SAS, Google, Starbucks, BMW Group jt. Need ettevõtted lähtuvad töökeskkonna loomisel arusaamast, et tehtava töö produktiivsust ja efektiivsust mõjutab suuresti see, milline on töökeskkond ja suhtumine töötajatesse ning millised on tööandja hoiakud.
Samuti on välisturgudele minnes tarnijatele oluline, et Sina kui tööandja oleksid vastutustundlik. See tähendab niisugust tegutsemist organisatsiooni kultuuri loomistel, milles töötajal on võimalikult vähe väliseid segavaid tegureid ja ärritajaid, tänu millele saab ta segamatult oma tööülesandeid täita ning luua lisaväärtust ja kasumit ettevõttele. See tähendab sedagi, et arvestada tuleb töötajate vajadustega, mis seonduvad tema perekonnaga. Pinged tööl mõjutavad ka kodust olukorda, pinged kodus omakorda suhteid tööl ja suhtumist töösse.
Töökeskkonnast hoolimine on ettevõtte jaoks parim võimalus oma mainet tõsta: hea mainega ettevõttel on lihtne töötajaid leida, neid hoida, niisamuti ka palgata ja hoida häid juhte. Kõik see tähendab omakorda paremaid töötulemusi.
Töökeskkond ja värbamine on ettevõtte jätkusuutliku toimimise alustalad. Vastutustundlik töökeskkonnapoliitika sisaldab strateegilist ja proaktiivset lähenemist, mis ulatub kaugemale üldstandarditest. Fookusesse on tõusnud töötajate kaasamine, koolitamine, tervise edendamine ja karjäärivõimaluste pakkumine. Töökeskkonnapoliitika ülesanne ei ole mitte ainult kõrvaldada või vähendada ohtusid ja negatiivseid mõjureid, vaid arendada keskkonda nii, et see muudaks võimalikuks töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu.
Mõned näited, kuidas töökeskkonda paremaks muuta:
Kõik mõjuettevõtted lahendavad mingeid SDG (sustainable development goals) ehk ÜRO poolt seatud kestva arengu eesmärke, et maailm jääks ka järeltulevastele põlvedele samasugune või parem kui meile. Mõjuettevõtted on selle kõige selgroog, aidates elu jätkata jätkusuutlikult.
Vastutustundlikud ettevõtted tegutsevad nii, et nende tegevuse tagajärjed oleksid samuti neutraalsed või positiivsed aidates samuti vältida kahju järgnevatele põlvkondadele.
Z-generatsiooni puhul öeldakse, et nad otsivad enim tähenduslikkust, sügavamat mõtet. Aidata maailmal toimida, s.t muuta paremaks keskkonda või inimeste heaolu, lahendades kõige keerukamaid probleeme nagu ühiskonna vananemine, keskkonnasaaste, asjade ületarbimine, on see, millega tegelemine annab tohutut rahulolu.
Ainult raha tegemine ei ole juba ammu see mis pealekasvavat põlvkonda motiveerib, seega olgu su töö sisu otseselt maailma paremaks muutmine või minimaalselt vähemalt selles vastutustundlikult toimetamine, tähenduslikkus ja sügavam mõte on oluline!
Mõjuettevõtete ärimudelid on väga mitmekülgsed. Võimalik on saada ja end rahastada osaliselt nii projektitoetustest, kuivõrd teha kõike puhtalt ärilistest tuludest. Seega on see lihtne võimalus ühendada enda senised oskused ja teadmised maailmaparandamise vankri otsa. Vastutustundlikes ettevõtetes on võimalik aga otseselt olla enam ärieesmärkide saavutamise juures nii, et annad siiski ka ühiskonnale tagasi. Vastavalt oma huvidele saad valida just sobivat tüüpi ettevõtte kus kaasa lüüa.
Mida edukam oled mõjuettevõtjana, seda paremini läheb sul nii finantsiliselt, kui ka inimeste/keskkonna aitamise osas. See on see sektor ja vorm, kus nii finantsilised kui ka maailmaparanduslikud huvid on automaatselt ühendatud. Seega ei pea kunagi muretsema, et ega ei muutu tegevus liiga materialistlikuks või et kas tehtavast ära elab. Mida edukam oled, seda enam aitad ja ka teenid.
Vastutustundliku ettevõtjana on suurema edu puhul võimalik anda üha enam ka tagasi, seega edu sünnitab samamoodi aina suuremat edu.
Rohepööre, jätkusuutlik tarbimine, ringmajandus ja kõik muud mõjuettevõtlusega seonduvad teemad on megatrend, millega peavad arvestama nii pangad, valitsusasutused, börsiettevõtted kui elanikud meie ümber. Arvestades kui palju teemale tähelepanu ajas üha enam pööratakse, siis on praegu kõige parem aeg kestliku ettevõtlusega alustada.
Kui tihti on raske kuskilt alustada, sest ei tea mida või kuidas teha, siis kestliku ettevõtluse osas oleme loonud nii Slacki kogukonna, palju materjale on siin samas lehtedel kättesaadavad, kui meie poolt on alustatud ka Baltikumi suurimat mõjufestivali Impact Day, kus saad olla koos täpselt samasuguste inimestega nagu sa ise oled.
Mõjuettevõtte ärimudel võib olla erinev ning koosneda mitmest allikatest. Üks olulisemaid allikaid on kindlasti enda toodete/teenuste müük, mille kõrval võib sotsiaalne ettevõte tulu teenida ka läbi projektitoetuste, hangete, annetuste ja muus vormis. Vastutustundliku ettevõtte puhul on ärimudel sama nagu ka igal tavalisel ettevõttel.
Vaata seda andmebaasist siit: andmebaas.sev.ee.
Eelkõige kasumile orienteeritud äriettevõtted loovad ühiskonnale väärtust töökohtade loojatena ja maksutulu allikatena. Eesti riik väärtustab eriti neid ettevõtteid, kelle töötasude ja maksude allikaks on eksporditulu. Sõltuvalt tegutsemise valdkonnast ja – viisist võib nende väärtus väljenduda ka elanikkonna heaoluks vajalike toodete (nt tervislikud toidukaubad) ja teenuste (nt telekommunikatsiooni lahendused) pakkumises vastutustundlikult ja jätkusuutlikul moel.
Ühiskondlik eesmärk tähendab, et sotsiaalsed ettevõtted panustavad otseselt Eesti riigi arengueesmärkide saavutamisse nii seoses inimeste heaolu suurendamise kui keskkonnakaitsega. Edu korral loovad nad lisaks ühiskonda panustamisse oma põhitegevuse abil sama väärtust nagu äriettevõtted (töökohad, maksutulu).
Sotsiaalsetel ja vasutustundlikel ettevõttetel on mitmekesisemad tuluallikad, suutes edu korral pakkuda järjepidevamat ja kvaliteetsemat teenust, sõltumata annetustest-toetustest.
Vastutustundlikud äriettevõtted panustavad (tavaliselt väga väikse) osa oma kasumist vabatahtlikult oma töötajate heaolu parandamisse, ühiskondlikesse algatustesse või näiteks tarneahela keskkonnaõbralikumaks muutmisse. Aja jooksul võivad panustamise fookus, eesmärkide selgus, maht ja järjepidevus suurel määral kõikuda.
Sotsiaalsed ettevõtted panustavad enamiku oma kasumist ühiskondliku heaolu jaoks, tehes seda sihipäraselt ja järjepidevalt oma eesmärgi nimel. Näiteks võib mõni õigusbüroo otsustada mõnel aastal panustada teatud mahus tunde kogukondade nõustamiseks, Keskkonnaõiguse Keskus on sellele eesmärgile pühendunud aga täisjaga.
Sotsiaalsed ettevõtted on oma olemuse poolest kodanikualgatuslikud. Nad ei asenda avalikku sektorit, kuid võivad olla tugevateks partneriteks, tuues mängu unikaalseid tugevusi. Näiteks on paljud sotsiaalsed ettevõtted algatatud sihtrühma liikmete endi poolt (nt Eesti Pimemassööride Ühing).
Vabatahtliku tegevuse keskmes on vabatahtlik, tasustamata töö. Kuigi ka sotsiaalsetel ettevõtetel saavad olla abis vabatahtlikud, siis sotsiaalsete ettevõtete keskmes on toodete/teenuste müük.
Ei ole. Kuigi osades teistes riikides nii on, siis Eesti seadusandlus mingeid erisusi hetkel ei luba.
Sõltuvalt sellest mis sa teed, kuidas su mudel ja ahelad on üles ehitatud on see kõik väga individuaalne. Selle osas saavad sind aidata erinevad eksperdid ja organisatsioonid, kes aitavad paika saada enda mõju mudeli.
Eesti seadusandluses puudub kindel juriidiline vorm, mille kaudu sotsiaalseid ettevõtteid defineeritakse: tegutseda saab nii OÜ, MTÜ, SA, tulundusühistu, FIE, täisühing kui ka usaldusühinguna.
Eestis tegutseb mitmeid organisatsioone, et aidata sotsiaalsel ettevõtlusel kasvada.
Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni koostöökokkulepe on laiem tahteavaldus sektorite üleseks koostööks ning näitab osapoolte avatust ja soovi teha koostööd valdkonna arendamisel.
Koostöökokkuleppega on liitunud 23 erinevat sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooniga tegelevad organisatsioonid, sealhulgas ministeeriumid, ülikoolid, erasektori partnerid ja tugiorganisatsioonid.
Osapooled leppisid kokku teha koostööd neljas valdkonnas:
Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Koostöökokkuleppega saavad jätkuvalt liituda kõik soovijad.
Allpool saad tutvuda Eesti Statistikaameti 2018. aasta ülevaatega sotsiaalsetest ettevõtetest aastatel vahemikus 2012-2018.
Vaadates töötajate arvu sotsiaalsetes ettevõtetetes, on kasv pidev. Kuigi 2018. aastal kasvas töötajate arv vaid kahe võrra, siis sellele eelnenud aastal loodi rekordiliselt 138 uut töökohta. Lisaks joonistub statistikast välja, et sotsiaalne ettevõtlus ei ole ainult MTÜ-de pärusmaa – 5% sotsiaalsete ettevõtete töökohtadest on sihtasutustes ning 27,5% osaühingutes.
2018. aastal oli sotsiaalse ettevõttena Eestis registreeritud kokku 126 ettevõtet, millest 40% on loodud huvitaval kombel majandussurutise aastatel 2006-2011. Viimastel aastatel on uute ettevõtete arv olnud üsna madal ning hetkel oleme samal tasemel, kus olime 90ndate Eesti alguses – kuni 5 uut sotsiaalset ettevõtet kahe aasta peale.
2018. aastal teenisid kogu sotsiaalse ettevõtluse müügitulust üle poole osaühingud. Pea 40% müügitulust teenisid mittetulundusühingud ning sihtasutused teenisid peaaegu 4%. Veel on huvitav, et 56,6% sotsiaalsete ettevõtete müügitulust 2018. aastal teenis kokku 17 osaühingut ning pea 40% müügitulu saavutamiseks andsid oma panuse 100 mittetulundusühingut. Tegutsevaid sihtasutusi oli sel aastal kokku 9. Seega teenib üks sotsiaalse ettevõtluse osaühing aastas sama palju müügitulu kui ümmardatult 8 mittetulundusühingut või sihtasutust.
Andmebaasist leiad Eestis tegutsevad sotsiaalsed ettevõtted, nende lahendatavad säästva arengu eesmärgid ning suurused.